Richard Tarassov (ICY0004)

Traditsiooniline meedia uues meedias: kes saab hästi hakkama ja kes mitte? Tänapäeval peavad vanad ja tuntud meediaväljaanded muutustega kaasas käima, sest internet ja sotsiaalmeedia mängivad uudiste tarbimisel suurt rolli. Mõned neist on väga hästi kohanenud ja oskavad uue meedia võimalusi ära kasutada, samas kui teised on sellega natuke hätta jäänud. Vaatame kahte maailmakuulsat väljaannet: üht, mis on uue meedia hästi omaks võtnud, ja teist, mis jääb sellega oma traditsioonilisest kanalist maha. The New York Times ehk uue meedia meister The New York Times on üks neid ajalehti, mis on uue meedia võimalused väga hästi ära kasutanud. Nad ei piirdu ainult trükitud lehe ja tavalise veebilehega, vaid tegutsevad aktiivselt ka sotsiaalmeedias ja teistes digikanalites. Sotsiaalmeedias aktiivne : The New York Times postitab regulaarselt Facebooki, Twitterisse ja Instagrami. Nad jagavad mitte ainult oma artikleid, vaid ka pilte, videoid ja graafikuid, mis aitavad lugejatel teemadest paremini ...

Enne kui Internetist sai see, mida me täna teame, oli see üsna teistsugune – rohkem entusiastide pärusmaa, kus kõik oli keerulisem ja aeglasem. Mõned asjad on sellest ajast siiski siiani alles, teised aga täielikult kadunud. Toon siin välja ühe nähtuse, mis on ajale vastu pidanud, ja teise, mis on jäänud ajaloo tolmu koguma. Alles jäänud: e-kirjad ja meililistid Kuigi meil tundub e-kiri täna täiesti tavaline ja igapäevane asi, siis selle ajalugu ulatub juba 1960.–1970. aastatesse, kui teadlased kasutasid seda esialgu suletud süsteemides teabe jagamiseks. Just siis leiutati ka ikooniline @-sümbol , mis on siiani meie meiliaadresside osa. Tänapäeval tundub, et e-kiri pole kuhugi kadumas – seda kasutatakse tööasjade ajamiseks, koolis suhtlemiseks ja igasuguste kontode registreerimiseks. Samuti pärineb Interneti algusaegadest meililistide idee – grupiviisiline arutlemine ja teavituste jagamine. See on küll paljuski asendunud sotsiaalmeedia ja Slacki/Discordi tüüpi keskkondadega, kuid näit...

  Noppeid IT ajaloost: kolm kummalist ja murrangulist IT-lahendust Tehnoloogia ajalugu on täis nii geniaalseid läbimurdeid kui ka valusaid ebaõnnestumisi. Vaatame kolme IT-lahendust, mis on jätnud oma jälje – ühed revolutsioonilisel, teised aga hoopis veidral moel. 1. IT-revolutsioon: Linux (1991) Kui Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds kuulutas 1991. aastal välja oma väikese hobi-projekti – avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi Linux – ei osanud keegi arvata, et sellest saab üks olulisemaid IT-lahendusi. Tänaseks juhib Linux enamikku maailma servereid, superarvuteid ja isegi nutitelefone (Android). 2. Aja ees, aga läbi kukkunud: OLPC (2006) "Üks sülearvuti igale lapsele" (OLPC) tundus ilus idee – luua soodne ja vastupidav arvuti lastele vähem arenenud riikidesse. Ühe arvuti maksumus oleks olnud $100. Kahjuks jooksis see projekt liiva, kuna riigid ei olnud valmis masinasse investeerima ja Microsoft surus turul oma lahendusi peale. Nii jäi OLPC tehnoloogiahuviliste mäle...