E-ITSPEA 3: Uus meedia...?
Traditsiooniline meedia uues meedias: kes saab hästi hakkama ja kes mitte?
Tänapäeval peavad vanad ja tuntud meediaväljaanded muutustega kaasas käima, sest internet ja sotsiaalmeedia mängivad uudiste tarbimisel suurt rolli. Mõned neist on väga hästi kohanenud ja oskavad uue meedia võimalusi ära kasutada, samas kui teised on sellega natuke hätta jäänud. Vaatame kahte maailmakuulsat väljaannet: üht, mis on uue meedia hästi omaks võtnud, ja teist, mis jääb sellega oma traditsioonilisest kanalist maha.
The New York Times ehk uue meedia meister
The New York Times on üks neid ajalehti, mis on uue meedia võimalused väga hästi ära kasutanud. Nad ei piirdu ainult trükitud lehe ja tavalise veebilehega, vaid tegutsevad aktiivselt ka sotsiaalmeedias ja teistes digikanalites.
Sotsiaalmeedias aktiivne: The New York Times postitab regulaarselt Facebooki, Twitterisse ja Instagrami. Nad jagavad mitte ainult oma artikleid, vaid ka pilte, videoid ja graafikuid, mis aitavad lugejatel teemadest paremini aru saada. Lisaks oskavad nad sisu iga platvormi jaoks kohandada, et see oleks võimalikult kaasahaarav.
Interaktiivsed lood ja podcastid: Lisaks tavalistele uudistele loovad nad ka interaktiivseid lugusid, videoid ja taskuhäälinguid (podcaste), mis muudavad info edastamise huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Näiteks nende põhjalikud uurimused ja dokumentaalvideod on saanud palju tähelepanu.
Hästi lahendatud tellimussüsteem: The New York Times on leidnud hea viisi, kuidas ka digitaalses maailmas raha teenida – nende veebilehelt saab lugeda mõningaid artikleid tasuta, kuid täisversioonile pääseb ligi ainult tellimuse ostmisega. See on aidanud neil teenida raha ka ajal, mil trükireklaamid enam nii palju sisse ei too.
The Times (London) on uues meedias lahjem
Teine tuntud ajaleht, The Times Suurbritanniast, ei ole aga uue meediaga nii hästi kohanenud kui New York Times. Kuigi neil on samuti veebileht ja sotsiaalmeedia kontod, pole nad suutnud neid sama hästi ära kasutada.
Vähem sotsiaalmeedia tegevust: The Times postitab Facebooki ja Twitterisse küll regulaarselt, kuid nende postitused on üsna formaalsed ja mitte eriti kaasahaaravad. Erinevalt The New York Times'ist ei kasuta nad nii palju visuaalseid elemente või interaktiivseid võimalusi, mis aitaksid lugejaid rohkem kaasa tõmmata.
Rangelt tasuline sisu: Kuigi ka teised meediaväljaanded kasutavad maksumüüri (paywall), on The Times'i oma eriti range – suurem osa nende veebilehe sisust on peidetud tasulise tellimuse taha. See tähendab, et juhuslikud lugejad ei saa neilt artikleid lugeda ega ka sotsiaalmeedias nii palju jagada. See võib piirata nende ulatust ja uute lugejate juurde tulekut.
Vähem digitaalseid uuendusi: Kui The New York Times investeerib interaktiivsetesse lugudesse ja podcastidesse, siis The Times ei ole selles osas nii aktiivne. See teeb nende digitaalse kanali natuke igavamaks ja võib nooremale publikule vähem atraktiivne tunduda.
Kokkuvõte
See on selge, et traditsioonilisel meedial ei ole enam lihtne ainult paberlehtedega läbi lüüa, sest nad peavad ka digimaailmas konkurentsis püsima. The New York Times on näidanud kuidas sotsiaalmeedia ja interaktiivne sisu võivad aidata neil rohkem lugejaid kaasata ja edukalt tegutseda. Samas on The Times jäänud selles osas maha, kuna nende sotsiaalmeedia strateegia on halvem ja veebisisu liiga suletud. See näitab, et lihtsalt hea ajalugu ja tuntud nimi ei ole tänapäeval enam piisav. Oluline on ka see, kuidas meediaväljaanne end internetis nähtavaks teeb.
Comments
Post a Comment