E-ITSPEA 7: Tarkvara litsentsimine: EULA, GNU GPL ja BSD

Tarkvaraarendajad peavad tihti otsustama, millise litsentsi alusel oma projekti avalikustada. Litsents mõjutab tarkvara levitamist, kasutusõigusi ning seda, kuidas teised saavad projekti edasi arendada. Naatan Nohikul on valikus kolm varianti:

  1. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

  2. GNU GPL (tugev copyleft)

  3. BSD litsents (ilma copyleftita)

Alljärgnevalt vaatleme nende litsentside eeliseid ja puudusi ning analüüsime, millistes oludes võiks iga litsents olla sobivaim valik. Toon välja iga litsentsi kohta 2 eelist, puudust ja millal valida.

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Eelised:

  • Tugev bränding ja usaldusväärsus: Kasutajad eeldavad, et suletud tarkvara tuleb koos ametliku toe ja garantiidega.

  • Tulu teenimise võimalus: Kuna lähtekood pole avalikult kättesaadav, on lihtsam müüa litsentse ning teenida kasumit.

Puudused:

  • Arenduskulud on suuremad: Kuna kood pole avalik, peab kogu arendus- ja hooldustöö tegema ettevõte ise, ilma kogukonna panuseta.

  • Õiguslikud riskid: Kasutajatel on piiratud õigused tarkvara muuta või levitada, mis võib tekitada rahulolematust või takistada koostööd.

Millal valida?

  • Kui eesmärgiks on maksimeerida kasumit ja säilitada kontroll tarkvara levitamise üle.

GNU GPL (tugev copyleft)

Eelised:

  • Laiem levik: Avatud tarkvara levib kiiremini, kuna puuduvad piirangud kasutusele ja levitamisele.

  • Kogukonna tugi: Avatud lähtekoodiga projektid saavad sageli tuge ja panust kogukonnalt, mis kiirendab arendust ja parandab kvaliteeti.

Puudused:

  • Tulu teenimise keerukus: Raha teenimine GPL tarkvaraga nõuab teistsuguseid ärimudeleid, nagu teenustepõhine müük või annetused.

  • Piiratud intellektuaalomandi kaitse: Kuna kood on avalik, võivad ka konkurendid seda kasutada (kuigi nad peavad järgima samu reegleid).

Millal valida?

  • Kui projekt tugineb kogukonna panusele ning soovitakse, et ka edasised arendused jääksid avatuks.

  • Kui soov on edendada avatud lähtekoodi ja tagada, et tarkvara jääb alati vabalt kasutatavaks.

BSD litsents (ilma copyleftita)

Eelised:

  • Vähem piiranguid: Tarkvara saab vabalt kasutada, muuta ja levitada, ilma et tuletatud teosed peaksid jääma BSD litsentsi alla.

  • Paindlikkus ettevõtluses: Erinevalt GPL-ist saab BSD litsentsiga koodi integreerida ka suletud tarkvarasse, mis teeb selle atraktiivseks ettevõtetele.

Puudused:

  • Puudub kaitse avatud lähtekoodile: Kuna BSD lubab lähtekoodi vabalt kasutada ka ärivaralistes projektides, võib juhtuda, et algne avatud tarkvara muutub suletuks, ilma et kogukond saaks sellest kasu.

  • Vähem sundi jagada arendusi tagasi kogukonnaga: Ettevõtted võivad kasutada BSD-litsentsiga koodi ilma, et nad panustaksid tagasi algsesse projekti.

Millal valida?

  • Kui soov on anda võimalikult palju vabadust nii avatud lähtekoodi kui ka ärilise kasutuse jaoks.

  • Kui eesmärk on, et tarkvara saaks laialdaselt levida ja seda saaksid kasutada nii üksikisikud kui ka ettevõtted.

Kokkuvõte

LitsentsPeamised eelisedPeamised puudusedSoovitatav kasutusjuhtum
EULA (suletud lähtekood)Kontroll, kasumipotentsiaal, turvalisusKõrged arenduskulud, piiratud levikKui soovitakse maksimeerida kasumit ja säilitada täielik kontroll

GNU GPL (tugev copyleft)		Avatus, kogukonna tugi, usaldusväärsusÄrilised piirangud, keerulisem rahateenimineKui soovitakse, et tarkvara jääks alati vabaks ja kogukond panustaks
BSD (ilma copyleftita)Paindlikkus, ärisõbralikkus, kiire levikPuudub kaitse avatud lähtekoodile, ettevõtted ei pea panustama tagasiKui soovitakse pakkuda maksimaalset vabadust nii avatud lähtekoodiga kui ka ärikasutajatele

Kasutatud allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://www.gnu.org/copyleft/
https://legal123.com.au/eula-end-user-licence-agreement/
https://en.wikipedia.org/wiki/BSD_licenses
https://www.pingcap.com/article/bsd-license-pros-cons-projects-open-source-insights/
https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_General_Public_License
https://www.icertis.com/contracting-basics/the-importance-of-the-end-user-license-agreement/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

  Noppeid IT ajaloost: kolm kummalist ja murrangulist IT-lahendust Tehnoloogia ajalugu on täis nii geniaalseid läbimurdeid kui ka valusaid ebaõnnestumisi. Vaatame kolme IT-lahendust, mis on jätnud oma jälje – ühed revolutsioonilisel, teised aga hoopis veidral moel. 1. IT-revolutsioon: Linux (1991) Kui Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds kuulutas 1991. aastal välja oma väikese hobi-projekti – avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi Linux – ei osanud keegi arvata, et sellest saab üks olulisemaid IT-lahendusi. Tänaseks juhib Linux enamikku maailma servereid, superarvuteid ja isegi nutitelefone (Android). 2. Aja ees, aga läbi kukkunud: OLPC (2006) "Üks sülearvuti igale lapsele" (OLPC) tundus ilus idee – luua soodne ja vastupidav arvuti lastele vähem arenenud riikidesse. Ühe arvuti maksumus oleks olnud $100. Kahjuks jooksis see projekt liiva, kuna riigid ei olnud valmis masinasse investeerima ja Microsoft surus turul oma lahendusi peale. Nii jäi OLPC tehnoloogiahuviliste mäle...
Read more

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Traditsiooniline meedia uues meedias: kes saab hästi hakkama ja kes mitte? Tänapäeval peavad vanad ja tuntud meediaväljaanded muutustega kaasas käima, sest internet ja sotsiaalmeedia mängivad uudiste tarbimisel suurt rolli. Mõned neist on väga hästi kohanenud ja oskavad uue meedia võimalusi ära kasutada, samas kui teised on sellega natuke hätta jäänud. Vaatame kahte maailmakuulsat väljaannet: üht, mis on uue meedia hästi omaks võtnud, ja teist, mis jääb sellega oma traditsioonilisest kanalist maha. The New York Times ehk uue meedia meister The New York Times on üks neid ajalehti, mis on uue meedia võimalused väga hästi ära kasutanud. Nad ei piirdu ainult trükitud lehe ja tavalise veebilehega, vaid tegutsevad aktiivselt ka sotsiaalmeedias ja teistes digikanalites. Sotsiaalmeedias aktiivne : The New York Times postitab regulaarselt Facebooki, Twitterisse ja Instagrami. Nad jagavad mitte ainult oma artikleid, vaid ka pilte, videoid ja graafikuid, mis aitavad lugejatel teemadest paremini ...
Read more

E-ITSPEA 4: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeolukord ja tulevikustsenaariumid

     Eesti on digiriik, mille edulugu on sageli esile tõstetud kui innovatsiooni ja e-teenuste eeskuju. See areng ei ole kindlasti olnud väljakutsetevaba. Üheks suurimaks probleemiks on sellel aastal jälgimiskapitalism ja sellega seotud digiaedik, mis kujundavad nii avalikku internetiruumi, tavameediat kui ka riigi e-teenuseid. Kui tõsiseks probleemiks need kujunevad, sõltub meie valikutest ja järjepidevatest otsustest. Hetkeseis: mugavus versus privaatsus      Jälgimiskapitalism viitab majandusmudelile, kus kasutajate käitumisandmed muudetakse väärtuslikuks kaubaks. Eestis väljendub see peamiselt eraettevõtete poolt pakutavates internetiteenustes, sotsiaalmeedias ja isegi riiklikult hallatavates e-teenustes. Kuigi e-Eesti infrastruktuur põhineb tugeval küberturvalisusel ja läbipaistvusel, ei ole see immuunne andmete väärkasutamisele või monopolide poolt seatavatele piirangutele.      Avalikus internetiruumis on Eesti kodanikud suuresti sõltu...
Read more