E-ITSPEA 11: LibreOffice ja Ubuntu Linux

 LibreOffice: Avatud Lähtekoodiga Tarkvara Arendus- ja Ärimudeli Analüüs

LibreOffice on üks tuntumaid avatud lähtekoodiga kontoritarkvara pakette, mis pakub alternatiivi kommertslikele lahendustele nagu Microsoft Office. Selle edu tugineb nii paindlikule tarkvaraarendusmudelile kui ka jätkusuutlikule ärimudelile.​

Tarkvaraarendusmudel: Iteratiivne ja Inkrementaalne Lähenemine

LibreOffice'i arendusprotsess järgib iteratiivset ja inkrementaalset mudelit, mis võimaldab tarkvara pidevat täiustamist ja kohandamist vastavalt kasutajate vajadustele. Selles mudelis jagatakse arendusprotsess väiksemateks tsükliteks või iteratsioonideks, kus igas etapis lisatakse uusi funktsioone või parandatakse olemasolevaid. See lähenemine võimaldab:​

  • Paindlikkust: Võimaldab kiiret reageerimist muutuvatele nõudmistele ja tagasisidele.​

  • Kvaliteedi parandamist: Iga iteratsiooni käigus testitakse ja täiustatakse tarkvara, mis vähendab vigade arvu lõppversioonis.​

  • Kasutajakesksust: Kasutajate tagasiside integreerimine arendusprotsessi aitab luua tooteid, mis vastavad paremini lõppkasutajate ootustele.​

Iteratiivne ja inkrementaalne mudel on eriti sobiv avatud lähtekoodiga projektidele nagu LibreOffice, kus arendajate kogukond on hajutatud ning panustamine toimub vabatahtlikkuse alusel. See võimaldab erinevatel arendajatel töötada paralleelselt erinevate funktsioonide kallal, integreerides need järk-järgult põhikoodi.​

Ärimudel: Avatud Lähtekoodiga Tarkvara ja Teenustepõhine Lähenemine

LibreOffice'i ärimudel põhineb avatud lähtekoodiga tarkvara pakkumisel, mis tähendab, et tarkvara on tasuta kättesaadav kõigile ning selle lähtekood on avalikult saadaval. Tulu teenitakse peamiselt järgmiste kanalite kaudu:​

  • Konsultatsiooni- ja tugiteenused: Ettevõtted ja organisatsioonid, kes vajavad LibreOffice'i juurutamisel või kasutamisel spetsialiseeritud abi, maksavad professionaalsete teenuste eest.​

  • Koolitused: Pakkudes koolitusi ja sertifitseerimisprogramme, saavad seotud ettevõtted tulu ning samal ajal suurendavad tarkvara kasutajate pädevust.​

  • Kohandatud arendustööd: Organisatsioonid võivad tellida spetsiifilisi funktsioone või integratsioone, mis vastavad nende erivajadustele.​

See ärimudel võimaldab tarkvaral jääda vabalt kättesaadavaks, samal ajal pakkudes võimalusi tulu teenimiseks neile, kes panustavad selle arendamisse ja levitamisse. See loob sümbiootilise suhte, kus nii arendajad kui ka kasutajad saavad kasu tarkvara pidevast arengust ja toetusest.​

Kokkuvõte

LibreOffice'i edu peitub selle võimes ühendada paindlik iteratiivne ja inkrementaalne arendusmudel avatud lähtekoodiga tarkvara ärimudeliga. See kombinatsioon võimaldab tarkvaral pidevalt areneda vastavalt kasutajate vajadustele ning samal ajal pakkuda tulu teenimise võimalusi neile, kes panustavad selle arendamisse ja toetusse. See lähenemine on eeskujuks teistele avatud lähtekoodiga projektidele, näidates, kuidas tasakaalustada tasuta tarkvara pakkumist ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

Kasutatud allikad

https://www.wrike.com/project-management-guide/faq/what-is-iterative-incremental-development/
https://en.wikipedia.org/wiki/Iterative_and_incremental_development
​https://www.spiceworks.com/tech/tech-general/articles/open-source-software/
https://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software_development

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

  Noppeid IT ajaloost: kolm kummalist ja murrangulist IT-lahendust Tehnoloogia ajalugu on täis nii geniaalseid läbimurdeid kui ka valusaid ebaõnnestumisi. Vaatame kolme IT-lahendust, mis on jätnud oma jälje – ühed revolutsioonilisel, teised aga hoopis veidral moel. 1. IT-revolutsioon: Linux (1991) Kui Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds kuulutas 1991. aastal välja oma väikese hobi-projekti – avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi Linux – ei osanud keegi arvata, et sellest saab üks olulisemaid IT-lahendusi. Tänaseks juhib Linux enamikku maailma servereid, superarvuteid ja isegi nutitelefone (Android). 2. Aja ees, aga läbi kukkunud: OLPC (2006) "Üks sülearvuti igale lapsele" (OLPC) tundus ilus idee – luua soodne ja vastupidav arvuti lastele vähem arenenud riikidesse. Ühe arvuti maksumus oleks olnud $100. Kahjuks jooksis see projekt liiva, kuna riigid ei olnud valmis masinasse investeerima ja Microsoft surus turul oma lahendusi peale. Nii jäi OLPC tehnoloogiahuviliste mäle...
Read more

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Traditsiooniline meedia uues meedias: kes saab hästi hakkama ja kes mitte? Tänapäeval peavad vanad ja tuntud meediaväljaanded muutustega kaasas käima, sest internet ja sotsiaalmeedia mängivad uudiste tarbimisel suurt rolli. Mõned neist on väga hästi kohanenud ja oskavad uue meedia võimalusi ära kasutada, samas kui teised on sellega natuke hätta jäänud. Vaatame kahte maailmakuulsat väljaannet: üht, mis on uue meedia hästi omaks võtnud, ja teist, mis jääb sellega oma traditsioonilisest kanalist maha. The New York Times ehk uue meedia meister The New York Times on üks neid ajalehti, mis on uue meedia võimalused väga hästi ära kasutanud. Nad ei piirdu ainult trükitud lehe ja tavalise veebilehega, vaid tegutsevad aktiivselt ka sotsiaalmeedias ja teistes digikanalites. Sotsiaalmeedias aktiivne : The New York Times postitab regulaarselt Facebooki, Twitterisse ja Instagrami. Nad jagavad mitte ainult oma artikleid, vaid ka pilte, videoid ja graafikuid, mis aitavad lugejatel teemadest paremini ...
Read more

E-ITSPEA 4: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeolukord ja tulevikustsenaariumid

     Eesti on digiriik, mille edulugu on sageli esile tõstetud kui innovatsiooni ja e-teenuste eeskuju. See areng ei ole kindlasti olnud väljakutsetevaba. Üheks suurimaks probleemiks on sellel aastal jälgimiskapitalism ja sellega seotud digiaedik, mis kujundavad nii avalikku internetiruumi, tavameediat kui ka riigi e-teenuseid. Kui tõsiseks probleemiks need kujunevad, sõltub meie valikutest ja järjepidevatest otsustest. Hetkeseis: mugavus versus privaatsus      Jälgimiskapitalism viitab majandusmudelile, kus kasutajate käitumisandmed muudetakse väärtuslikuks kaubaks. Eestis väljendub see peamiselt eraettevõtete poolt pakutavates internetiteenustes, sotsiaalmeedias ja isegi riiklikult hallatavates e-teenustes. Kuigi e-Eesti infrastruktuur põhineb tugeval küberturvalisusel ja läbipaistvusel, ei ole see immuunne andmete väärkasutamisele või monopolide poolt seatavatele piirangutele.      Avalikus internetiruumis on Eesti kodanikud suuresti sõltu...
Read more