Richard Tarassov (ICY0004)

 IT-sektor pakub laialdasi karjäärivõimalusi, kuid tööandjad hindavad erinevalt klassikalist kõrgkoolidiplomit, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomit ja erialaseid kutsetunnistusi. Milline neist variantidest sobib kõige paremini? See sõltub konkreetsest karjäärieesmärgist, soovitud erialast ning tööandja ootustest. Klassikaline kõrgkoolidiplom Eelised: Süvitsi minev teoreetiline alus (matemaatika, algoritmid, andmetöötlus jms). Laiapõhjaline haridus, mis võimaldab spetsialiseeruda erinevatele IT-valdkondadele. Võimalus jätkata magistriõppes või teadustöös. Tööandjate seas endiselt mainekas, eriti suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes. Puudused: Pikk õppeperiood (3–5 aastat), mis võib aeglustada tööturule sisenemist. Vähem praktilist töökogemust võrreldes rakenduskõrgharidusega. Võib olla liiga teoreetiline, kui soovitakse keskenduda kindlale tehnoloogiale. Millal valida? Kui eesmärk on töötada suurtes tehnoloogiaettevõtetes või arendada keerukaid tarkvarasüsteeme. Kui on soov liikuda aka...

Tarkvaraarendajad peavad tihti otsustama, millise litsentsi alusel oma projekti avalikustada. Litsents mõjutab tarkvara levitamist, kasutusõigusi ning seda, kuidas teised saavad projekti edasi arendada. Naatan Nohikul on valikus kolm varianti: Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev copyleft) BSD litsents (ilma copyleftita) Alljärgnevalt vaatleme nende litsentside eeliseid ja puudusi ning analüüsime, millistes oludes võiks iga litsents olla sobivaim valik. Toon välja iga litsentsi kohta 2 eelist, puudust ja millal valida. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Eelised: Tugev bränding ja usaldusväärsus: Kasutajad eeldavad, et suletud tarkvara tuleb koos ametliku toe ja garantiidega. Tulu teenimise võimalus: Kuna lähtekood pole avalikult kättesaadav, on lihtsam müüa litsentse ning teenida kasumit. Puudused: Arenduskulud on suuremad: Kuna kood pole avalik, peab kogu arendus- ja hooldustöö tegema ettevõte ise, ilma kogukonna panuseta. Õiguslikud riskid: Ka...

  Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti pean kõige paremini toimivaks ja millist tuleks muuta? Intellektuaalomandi kaitse on tänapäeva globaliseerunud ja digitaalses maailmas kriitilise tähtsusega. WIPO mudel hõlmab mitmeid komponente, mis reguleerivad intellektuaalomandi erinevaid aspekte. Kõigi nende komponentide seas pean kõige paremini toimivaks autoriõigust , samas kui patendisüsteemi tuleks põhjalikult muuta. Autoriõigus kui kõige paremini toimiv süsteem Autoriõigus on üks vanimaid intellektuaalomandi kaitse vorme ja toimib suhteliselt hästi, eriti tänu rahvusvahelistele kokkulepetele nagu Berni konventsioon ja WIPO autoriõiguse leping. Tänu autoriõigusele saavad loojad, sealhulgas kirjanikud, muusikud, filmitegijad ja tarkvaraarendajad, oma teostele õigusliku kaitse ilma keerulise registreerimisprotsessita. Autoriõiguse peamised tugevused: Automaatne kaitse – ei nõua registreerimist, mis vähendab halduskoormust. Tunnustatus rahvusvaheliselt – Berni konventsioo...

1994. aastal koostas Virginia Shea "Netiquette" reeglid, mis pakkusid suuniseid internetikäitumiseks. Kuigi tehnoloogia ja veebikasutus on alates 1990-ndatest tohutult arenenud, on paljud Shea põhimõtted jätkuvalt olulised. Käesolevas postituses vaatleme kahte käsku: ühte, mille tähtsus on kasvanud, ja teist, mis on suuresti oma aktuaalsuse kaotanud. Tähtsam kui kunagi varem: "Mõista, kus sa oled küberruumis" Shea soovitas internetikasutajatel mõista, millisesse keskkonda nad sisenevad, ning vastavalt sellele kohandada oma käitumist. 1990-ndatel tähendas see peamiselt erinevate foorumite ja jututubade reeglite järgimist. Tänapäeval on see aga muutunud veelgi olulisemaks, sest digitaalne ruum on muutunud tohutult mitmekesiseks – alates sotsiaalmeedia platvormidest ja ametlikest töökanalitest kuni anonüümsete foorumite ja virtuaalmaailmadeni. Erinevates veebikeskkondades kehtivad eri normid ja kirjutamata reeglid. Näiteks LinkedInis on professionaalne toon hädavajalik...

     Eesti on digiriik, mille edulugu on sageli esile tõstetud kui innovatsiooni ja e-teenuste eeskuju. See areng ei ole kindlasti olnud väljakutsetevaba. Üheks suurimaks probleemiks on sellel aastal jälgimiskapitalism ja sellega seotud digiaedik, mis kujundavad nii avalikku internetiruumi, tavameediat kui ka riigi e-teenuseid. Kui tõsiseks probleemiks need kujunevad, sõltub meie valikutest ja järjepidevatest otsustest. Hetkeseis: mugavus versus privaatsus      Jälgimiskapitalism viitab majandusmudelile, kus kasutajate käitumisandmed muudetakse väärtuslikuks kaubaks. Eestis väljendub see peamiselt eraettevõtete poolt pakutavates internetiteenustes, sotsiaalmeedias ja isegi riiklikult hallatavates e-teenustes. Kuigi e-Eesti infrastruktuur põhineb tugeval küberturvalisusel ja läbipaistvusel, ei ole see immuunne andmete väärkasutamisele või monopolide poolt seatavatele piirangutele.      Avalikus internetiruumis on Eesti kodanikud suuresti sõltu...