E-ITSPEA 6: Tähtsaim WIPO intellektuaalomandimudeli komponent
Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti pean kõige paremini toimivaks ja millist tuleks muuta?
Intellektuaalomandi kaitse on tänapäeva globaliseerunud ja digitaalses maailmas kriitilise tähtsusega. WIPO mudel hõlmab mitmeid komponente, mis reguleerivad intellektuaalomandi erinevaid aspekte. Kõigi nende komponentide seas pean kõige paremini toimivaks autoriõigust, samas kui patendisüsteemi tuleks põhjalikult muuta.
Autoriõigus kui kõige paremini toimiv süsteem
Autoriõigus on üks vanimaid intellektuaalomandi kaitse vorme ja toimib suhteliselt hästi, eriti tänu rahvusvahelistele kokkulepetele nagu Berni konventsioon ja WIPO autoriõiguse leping. Tänu autoriõigusele saavad loojad, sealhulgas kirjanikud, muusikud, filmitegijad ja tarkvaraarendajad, oma teostele õigusliku kaitse ilma keerulise registreerimisprotsessita.
Autoriõiguse peamised tugevused:
Automaatne kaitse – ei nõua registreerimist, mis vähendab halduskoormust.
Tunnustatus rahvusvaheliselt – Berni konventsioon tagab laiaulatusliku kaitse.
Kohandatav digitaalajastule – võimaldab loojatel kaitsta oma teoseid ka internetis, näiteks digitaalsete õiguste halduse (DRM) ja Creative Commons litsentside kaudu.
Siiski on autoriõiguse puhul probleemiks selle pikk kehtivusaeg – 70 aastat pärast autori surma võib olla innovatsiooni pidurdav, kuna see takistab vanade teoste jõudmist üldkasutatavasse kultuuripärandisse.
Patendisüsteem
Kuigi patentidel on oluline roll innovatsiooni edendamisel, on tänane patendisüsteem eriti tarkvaratööstuses ja biotehnoloogias osutunud pigem takistuseks kui edasiviivaks jõuks.
Peamised probleemid patendisüsteemis:
Patenditrollid ja õigussüsteemi ärakasutamine – suur hulk ettevõtteid ei loo ise midagi uut, vaid registreerivad võimalikult laia haardega patente ja esitavad seejärel konkurentide vastu kohtuhagisid.
Liiga pikad kehtivusajad – 20 aastat on paljudes valdkondades, eriti tarkvaratööstuses, liiga pikk aeg. Kiire tehnoloogilise arengu juures muutub enamik tarkvaraga seotud leiutisi juba paari aasta jooksul aegunuks.
Ülemäärane keerukus ja kulud – patendi taotlemine ja jõustamine on väga kallis protsess, mis annab eelise suurtele korporatsioonidele ja paneb väiksemad ettevõtted ebavõrdsesse olukorda.
Tarkvarapatendid ja ärimeetodite patendid – USA-s on patenteeritud näiteks “hiire topeltklõps” ja “veebipõhine ostukorv”, mis piiravad tarbetult tehnoloogia arengut.
Lahendused patendisüsteemi reformimiseks:
Kehtivusaja lühendamine – näiteks tarkvarapatentide puhul võiks kehtivusaeg olla maksimaalselt 5-10 aastat.
Täpsemad kriteeriumid patendi andmiseks – tuleks selgelt määratleda, et abstraktsed ideed, ärimudelid ja liiga üldised tehnoloogilised lahendused ei ole patendikõlbulikud.
Patenditrollide tegevuse piiramine – võiks kehtestada nõude, et patendiomanik peab oma leiutist reaalselt rakendama.
Ülemaailmse ühtlustamise parandamine – praegu erinevad patendiseadused regiooniti, mis põhjustab segadust ja õiguslikku ebakindlust.
Kokkuvõte
Autoriõigus on üks kõige paremini toimivaid WIPO intellektuaalomandimudeli komponente, kuna see pakub loojatele kaitset ilma liigsete bürokraatlike takistusteta. Samas vajaks patendisüsteem põhjalikku reformi, et vältida innovatsiooni pidurdavaid mõjusid, vähendada õigussüsteemi kuritarvitamist ja muuta patendiandmise kriteeriumid õiglasemaks. Eriti tarkvara- ja biotehnoloogia sektoris on vaja tasakaalu, mis kaitseb leiutajaid, kuid ei takista turu loomulikku arengut.
Kasutatud allikad
https://www.epa.ee/patendid-kasulikud-mudelid/vaja-teada-enne-taotluse-esitamist/kkk
Comments
Post a Comment