E-ITSPEA 4: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeolukord ja tulevikustsenaariumid

    Eesti on digiriik, mille edulugu on sageli esile tõstetud kui innovatsiooni ja e-teenuste eeskuju. See areng ei ole kindlasti olnud väljakutsetevaba. Üheks suurimaks probleemiks on sellel aastal jälgimiskapitalism ja sellega seotud digiaedik, mis kujundavad nii avalikku internetiruumi, tavameediat kui ka riigi e-teenuseid. Kui tõsiseks probleemiks need kujunevad, sõltub meie valikutest ja järjepidevatest otsustest.

Hetkeseis: mugavus versus privaatsus

    Jälgimiskapitalism viitab majandusmudelile, kus kasutajate käitumisandmed muudetakse väärtuslikuks kaubaks. Eestis väljendub see peamiselt eraettevõtete poolt pakutavates internetiteenustes, sotsiaalmeedias ja isegi riiklikult hallatavates e-teenustes. Kuigi e-Eesti infrastruktuur põhineb tugeval küberturvalisusel ja läbipaistvusel, ei ole see immuunne andmete väärkasutamisele või monopolide poolt seatavatele piirangutele.

    Avalikus internetiruumis on Eesti kodanikud suuresti sõltuvad ülemaailmstest tehnoloogia hiidudest nagu Google, Meta ja Microsoft, mis jälgivad kasutajate eelistusi ja mustreid reklaamitulu eesmärgil. Kohalik meediamaastik on samuti muutumas, sest traditsioonilised väljaanded on sunnitud kohanema andmepõhiste reklaamimudelitega, mis muudavad lugeja käitumise andmekogumise keskseks elemendiks. See tekitab küsimuse, et kas vaba ajakirjandus suudab säilitada oma sõltumatuse ja kriitilise rolli ühskonnas.

Must stsenaarium: täielik sõltuvus ja andmete väärkasutus

    Kui jätta probleemid tähelepanuta, võib Eesti sattuda olukorda, kus nii avalik- kui erasektor alluvad täielikult jälgimiskapitalismi reeglitele. Selles stsenaariumis muutub kasutajate andmete kogumine veelgi agressiivsemaks, tekivad personaalsed infomullid ning andmetega manipuleerimine mõjutab nii poliitilist kui ka majanduslikku keskkonda.

    Samuti võib riik järjest enam toetuda suurtele tehnoloogiaettevõtetele, kaotades kontrolli omaenda digitaalsete teenuste üle. See võib tähendada olukorda, kus eesti kodanikke ei jälgi mitte ainult eraettevõtted, vaid ka välismaised jõud, kellel on juurdepääs meie elutähtsatele andmetele.

Valge stsenaarium: reguleeritud ja tasakaalustatud digiruumi areng

    Teise võimalusena võiks Eesti astuda samme, et leevendada jälgimiskapitalismi mõju ja digiaediku piiranguid. Sellises stsenaariumis panustaks riik läbipaistvamatesse andmekasutusmudelitesse ning looks regulatsioone, mis kaitsevad kasutajate õigusi ja privaatsust.

    Näiteks võiks Eesti arendada avatud lähtekoodiga ja kohalikke alternatiive, mis vähendavad sõltuvust suurkorporatsioonidest. Samuti võik riik kehtestada karmimaid reegleid selle kohta, kuidas ettevõtted andmeid koguvad ja töötlevad, pakkudes kasutajatele suuremat kontrolli oma privaatsuse üle.

Kokkuvõte

    Jälgimiskapitalism ja digiaedik on Eestis kasvavad probleemid, mis mõjutavad nii kodanike privaatsust kui ka ühiskonna arengusuundi. Kui nende teemadega teadlikult ei tegeleta, võib see viia andmete väärkasutamiseni ja demokraatliku infovälja kahanemiseni. Kuid õigete poliitikate ja tehnoloogiliste lahenduste rakendamisega on võimalik kujundada digitaalset keskkonda, mis tagab nii innovatsiooni kui ka kodanike vabadused.

Küsimus on selles, millise tee me valime.

Kasutatud allikad

https://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/ITSPEA2023S/loengud/loeng15.pdf
https://novaator.err.ee/1609248540/jalgimiskapitalismis-tehakse-uni-kaubaks
https://makroskoop.ee/isikuandmete-massiline-kogumine-toimub-inimkonna-kontrollimise-nimel

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

  Noppeid IT ajaloost: kolm kummalist ja murrangulist IT-lahendust Tehnoloogia ajalugu on täis nii geniaalseid läbimurdeid kui ka valusaid ebaõnnestumisi. Vaatame kolme IT-lahendust, mis on jätnud oma jälje – ühed revolutsioonilisel, teised aga hoopis veidral moel. 1. IT-revolutsioon: Linux (1991) Kui Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds kuulutas 1991. aastal välja oma väikese hobi-projekti – avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi Linux – ei osanud keegi arvata, et sellest saab üks olulisemaid IT-lahendusi. Tänaseks juhib Linux enamikku maailma servereid, superarvuteid ja isegi nutitelefone (Android). 2. Aja ees, aga läbi kukkunud: OLPC (2006) "Üks sülearvuti igale lapsele" (OLPC) tundus ilus idee – luua soodne ja vastupidav arvuti lastele vähem arenenud riikidesse. Ühe arvuti maksumus oleks olnud $100. Kahjuks jooksis see projekt liiva, kuna riigid ei olnud valmis masinasse investeerima ja Microsoft surus turul oma lahendusi peale. Nii jäi OLPC tehnoloogiahuviliste mäle...
Read more

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Traditsiooniline meedia uues meedias: kes saab hästi hakkama ja kes mitte? Tänapäeval peavad vanad ja tuntud meediaväljaanded muutustega kaasas käima, sest internet ja sotsiaalmeedia mängivad uudiste tarbimisel suurt rolli. Mõned neist on väga hästi kohanenud ja oskavad uue meedia võimalusi ära kasutada, samas kui teised on sellega natuke hätta jäänud. Vaatame kahte maailmakuulsat väljaannet: üht, mis on uue meedia hästi omaks võtnud, ja teist, mis jääb sellega oma traditsioonilisest kanalist maha. The New York Times ehk uue meedia meister The New York Times on üks neid ajalehti, mis on uue meedia võimalused väga hästi ära kasutanud. Nad ei piirdu ainult trükitud lehe ja tavalise veebilehega, vaid tegutsevad aktiivselt ka sotsiaalmeedias ja teistes digikanalites. Sotsiaalmeedias aktiivne : The New York Times postitab regulaarselt Facebooki, Twitterisse ja Instagrami. Nad jagavad mitte ainult oma artikleid, vaid ka pilte, videoid ja graafikuid, mis aitavad lugejatel teemadest paremini ...
Read more

E-ITSPEA 2: Kaks Interneti varasema ajaloo nähtust: mis on alles ja mis on kadunud?

Enne kui Internetist sai see, mida me täna teame, oli see üsna teistsugune – rohkem entusiastide pärusmaa, kus kõik oli keerulisem ja aeglasem. Mõned asjad on sellest ajast siiski siiani alles, teised aga täielikult kadunud. Toon siin välja ühe nähtuse, mis on ajale vastu pidanud, ja teise, mis on jäänud ajaloo tolmu koguma. Alles jäänud: e-kirjad ja meililistid Kuigi meil tundub e-kiri täna täiesti tavaline ja igapäevane asi, siis selle ajalugu ulatub juba 1960.–1970. aastatesse, kui teadlased kasutasid seda esialgu suletud süsteemides teabe jagamiseks. Just siis leiutati ka ikooniline @-sümbol , mis on siiani meie meiliaadresside osa. Tänapäeval tundub, et e-kiri pole kuhugi kadumas – seda kasutatakse tööasjade ajamiseks, koolis suhtlemiseks ja igasuguste kontode registreerimiseks. Samuti pärineb Interneti algusaegadest meililistide idee – grupiviisiline arutlemine ja teavituste jagamine. See on küll paljuski asendunud sotsiaalmeedia ja Slacki/Discordi tüüpi keskkondadega, kuid näit...
Read more