Richard Tarassov (ICY0004)

  LibreOffice: Avatud Lähtekoodiga Tarkvara Arendus- ja Ärimudeli Analüüs LibreOffice on üks tuntumaid avatud lähtekoodiga kontoritarkvara pakette, mis pakub alternatiivi kommertslikele lahendustele nagu Microsoft Office. Selle edu tugineb nii paindlikule tarkvaraarendusmudelile kui ka jätkusuutlikule ärimudelile. ​ Tarkvaraarendusmudel: Iteratiivne ja Inkrementaalne Lähenemine LibreOffice'i arendusprotsess järgib iteratiivset ja inkrementaalset mudelit, mis võimaldab tarkvara pidevat täiustamist ja kohandamist vastavalt kasutajate vajadustele. Selles mudelis jagatakse arendusprotsess väiksemateks tsükliteks või iteratsioonideks, kus igas etapis lisatakse uusi funktsioone või parandatakse olemasolevaid. See lähenemine võimaldab: ​ Paindlikkust: Võimaldab kiiret reageerimist muutuvatele nõudmistele ja tagasisidele. ​ Kvaliteedi parandamist: Iga iteratsiooni käigus testitakse ja täiustatakse tarkvara, mis vähendab vigade arvu lõppversioonis. ​ Kasutajakesksust: Kasu...

  aastal kirjutas vaba tarkvara advokaat Eben Moglen provokatiivse artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", milles ta väitis, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine muudavad autoriõiguse sisuliselt aegunuks. Täna, rohkem kui 20 aastat hiljem, on sobiv hetk tagasi vaadata ja hinnata, kuivõrd tema ennustused on täitunud. Mogleni optimistlik visioon Moglen esitas oma artiklis radikaalse nägemuse: ta uskus, et vaba tarkvara areng hävitab autoriõiguse olulisuse ja viib ühiskonna majandusmudeli uude ajastusse, kus tarkvara (ja laiendatult kogu loomevarade) jagamine saab domineerivaks normiks. Tema argument tugines GNU GPL-i ja teiste copyleft-litsentside võimele sundida avatud jagamist ning kapitalismi sisemisele survele otsida efektiivsust, mis eelistaks vaba tarkvara kui tasuta ja arendajate koostööle rajatud lahendust. Mis läks täppi? Üks Mogleni kõige paikapidavamaid väiteid oli see, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine s...

 Tehnoloogiamaailma suurkujud Steve Jobs ja Mark Zuckerberg on mõlemad jätnud sügava jälje IT-sektorisse. Kuigi nad on oma ala tipud, on nende juhtimisstilid ja filosoofiad selgelt erinevad. Jobs kehastas arengumootori (change agent) tüüpi juhti, kes tõukas oma meeskonda pidevalt uute kõrgusteni, samas kui Zuckerberg on pigem juht, kes seab fookuse meeskonna kasvatamisele ja protsesside optimeerimisele. Steve Jobs: Arengumootor Steve Jobs oli visionäär ja perfektsionist, kes pühendus revolutsiooniliste toodete loomisele. Tema juhtimisstiili iseloomustasid järgmised aspektid: Innovatsiooni ja perfektsionismi nõudmine – Jobs ei leppinud keskpärasusega ning survestas oma töötajaid looma maailmatasemel tooteid. Tugev karisma ja mõjuvõime – Tema võime veenda inimesi oma ideede geniaalsuses aitas Apple'il muuta tervet tehnoloogiasektorit. Kõrged ootused ja karm juhtimisstiil – Jobs oli tuntud kui nõudlik ja emotsionaalselt intensiivne juht, kes ei peljanud oma meeskonda tugevalt surve...