E-ITSPEA 10: Eben Mogleni "Anarchism Triumphant" 20 aastat hiljem: tabamused ja eksimused

 

  1. aastal kirjutas vaba tarkvara advokaat Eben Moglen provokatiivse artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", milles ta väitis, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine muudavad autoriõiguse sisuliselt aegunuks. Täna, rohkem kui 20 aastat hiljem, on sobiv hetk tagasi vaadata ja hinnata, kuivõrd tema ennustused on täitunud.

Mogleni optimistlik visioon

Moglen esitas oma artiklis radikaalse nägemuse: ta uskus, et vaba tarkvara areng hävitab autoriõiguse olulisuse ja viib ühiskonna majandusmudeli uude ajastusse, kus tarkvara (ja laiendatult kogu loomevarade) jagamine saab domineerivaks normiks. Tema argument tugines GNU GPL-i ja teiste copyleft-litsentside võimele sundida avatud jagamist ning kapitalismi sisemisele survele otsida efektiivsust, mis eelistaks vaba tarkvara kui tasuta ja arendajate koostööle rajatud lahendust.

Mis läks täppi?

Üks Mogleni kõige paikapidavamaid väiteid oli see, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine saavad peavoolu osaks ning hakkavad kommertstarkvara maailmas olulist rolli mängima. Täna on sellised projektid nagu Linux, Kubernetes, Apache ja Chromium keskse tähtsusega nii ettevõtetes kui ka tarbijate igapäevaelus. Lisaks on ka suurkorporatsioonid, nagu Microsoft ja Google, omaks võtnud avatud lähtekoodiga tarkvara ja panustavad sellesse aktiivselt.

Mis läks mööda?

Kõige ekslikumaks võib pidada Mogleni väidet, et autoriõigus "sureb" vaba tarkvara tõttu. Tegelikkuses on autoriõigused jäänud tugevaks ning isegi laienenud, eriti digitaalses maailmas. Suured tehnoloogiafirmad, nagu Apple ja Google, on küll omaks võtnud avatud lähtekoodi, kuid nad on samal ajal tugevalt kaitsnud oma patente ja autoriõigusi, luues suletud ökosüsteeme. Lisaks on kasvanud intellektuaalomandi õiguslike vahendite (näiteks DMCA) mõju, mis võimaldab ettevõtetel piirata tarkvara levikut viisil, mida Moglen tõenäoliselt ei osanud ette näha.

Kokkuvõte

Mogleni optimistlik visioon vaba tarkvara võidukäigust ja autoriõiguse surmast ei ole täielikult realiseerunud. Kuigi avatud lähtekood on tõepoolest saanud tööstusstandardiks ja paljud ärimudelid toetuvad sellele, on autoriõigused ja intellektuaalomand jäänud endiselt keskseks küsimuseks. Pigem on tekkinud uus tasakaal, kus vaba tarkvara ja ärilistel kaalutlustel suletud tarkvara eksisteerivad kõrvuti.

Seega, kuigi Moglen oli oma ajast ees, võib tema ennustusi võtta pigem kui inspiratsiooni kui ajaloolist tõde. Vaba tarkvara on triumfeerinud, kuid mitte täielikult anarhistlikus tähenduses.

Kasutatud allikad

https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 4: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeolukord ja tulevikustsenaariumid

     Eesti on digiriik, mille edulugu on sageli esile tõstetud kui innovatsiooni ja e-teenuste eeskuju. See areng ei ole kindlasti olnud väljakutsetevaba. Üheks suurimaks probleemiks on sellel aastal jälgimiskapitalism ja sellega seotud digiaedik, mis kujundavad nii avalikku internetiruumi, tavameediat kui ka riigi e-teenuseid. Kui tõsiseks probleemiks need kujunevad, sõltub meie valikutest ja järjepidevatest otsustest. Hetkeseis: mugavus versus privaatsus      Jälgimiskapitalism viitab majandusmudelile, kus kasutajate käitumisandmed muudetakse väärtuslikuks kaubaks. Eestis väljendub see peamiselt eraettevõtete poolt pakutavates internetiteenustes, sotsiaalmeedias ja isegi riiklikult hallatavates e-teenustes. Kuigi e-Eesti infrastruktuur põhineb tugeval küberturvalisusel ja läbipaistvusel, ei ole see immuunne andmete väärkasutamisele või monopolide poolt seatavatele piirangutele.      Avalikus internetiruumis on Eesti kodanikud suuresti sõltu...
Read more

E-ITSPEA 8: IT Haridus tööturul

 IT-sektor pakub laialdasi karjäärivõimalusi, kuid tööandjad hindavad erinevalt klassikalist kõrgkoolidiplomit, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomit ja erialaseid kutsetunnistusi. Milline neist variantidest sobib kõige paremini? See sõltub konkreetsest karjäärieesmärgist, soovitud erialast ning tööandja ootustest. Klassikaline kõrgkoolidiplom Eelised: Süvitsi minev teoreetiline alus (matemaatika, algoritmid, andmetöötlus jms). Laiapõhjaline haridus, mis võimaldab spetsialiseeruda erinevatele IT-valdkondadele. Võimalus jätkata magistriõppes või teadustöös. Tööandjate seas endiselt mainekas, eriti suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes. Puudused: Pikk õppeperiood (3–5 aastat), mis võib aeglustada tööturule sisenemist. Vähem praktilist töökogemust võrreldes rakenduskõrgharidusega. Võib olla liiga teoreetiline, kui soovitakse keskenduda kindlale tehnoloogiale. Millal valida? Kui eesmärk on töötada suurtes tehnoloogiaettevõtetes või arendada keerukaid tarkvarasüsteeme. Kui on soov liikuda aka...
Read more

E-ITSPEA 6: Tähtsaim WIPO intellektuaalomandimudeli komponent

  Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti pean kõige paremini toimivaks ja millist tuleks muuta? Intellektuaalomandi kaitse on tänapäeva globaliseerunud ja digitaalses maailmas kriitilise tähtsusega. WIPO mudel hõlmab mitmeid komponente, mis reguleerivad intellektuaalomandi erinevaid aspekte. Kõigi nende komponentide seas pean kõige paremini toimivaks autoriõigust , samas kui patendisüsteemi tuleks põhjalikult muuta. Autoriõigus kui kõige paremini toimiv süsteem Autoriõigus on üks vanimaid intellektuaalomandi kaitse vorme ja toimib suhteliselt hästi, eriti tänu rahvusvahelistele kokkulepetele nagu Berni konventsioon ja WIPO autoriõiguse leping. Tänu autoriõigusele saavad loojad, sealhulgas kirjanikud, muusikud, filmitegijad ja tarkvaraarendajad, oma teostele õigusliku kaitse ilma keerulise registreerimisprotsessita. Autoriõiguse peamised tugevused: Automaatne kaitse – ei nõua registreerimist, mis vähendab halduskoormust. Tunnustatus rahvusvaheliselt – Berni konventsioo...
Read more