Richard Tarassov (ICY0004)

  aastal kirjutas vaba tarkvara advokaat Eben Moglen provokatiivse artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", milles ta väitis, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine muudavad autoriõiguse sisuliselt aegunuks. Täna, rohkem kui 20 aastat hiljem, on sobiv hetk tagasi vaadata ja hinnata, kuivõrd tema ennustused on täitunud. Mogleni optimistlik visioon Moglen esitas oma artiklis radikaalse nägemuse: ta uskus, et vaba tarkvara areng hävitab autoriõiguse olulisuse ja viib ühiskonna majandusmudeli uude ajastusse, kus tarkvara (ja laiendatult kogu loomevarade) jagamine saab domineerivaks normiks. Tema argument tugines GNU GPL-i ja teiste copyleft-litsentside võimele sundida avatud jagamist ning kapitalismi sisemisele survele otsida efektiivsust, mis eelistaks vaba tarkvara kui tasuta ja arendajate koostööle rajatud lahendust. Mis läks täppi? Üks Mogleni kõige paikapidavamaid väiteid oli see, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine s...

 Tehnoloogiamaailma suurkujud Steve Jobs ja Mark Zuckerberg on mõlemad jätnud sügava jälje IT-sektorisse. Kuigi nad on oma ala tipud, on nende juhtimisstilid ja filosoofiad selgelt erinevad. Jobs kehastas arengumootori (change agent) tüüpi juhti, kes tõukas oma meeskonda pidevalt uute kõrgusteni, samas kui Zuckerberg on pigem juht, kes seab fookuse meeskonna kasvatamisele ja protsesside optimeerimisele. Steve Jobs: Arengumootor Steve Jobs oli visionäär ja perfektsionist, kes pühendus revolutsiooniliste toodete loomisele. Tema juhtimisstiili iseloomustasid järgmised aspektid: Innovatsiooni ja perfektsionismi nõudmine – Jobs ei leppinud keskpärasusega ning survestas oma töötajaid looma maailmatasemel tooteid. Tugev karisma ja mõjuvõime – Tema võime veenda inimesi oma ideede geniaalsuses aitas Apple'il muuta tervet tehnoloogiasektorit. Kõrged ootused ja karm juhtimisstiil – Jobs oli tuntud kui nõudlik ja emotsionaalselt intensiivne juht, kes ei peljanud oma meeskonda tugevalt surve...

 IT-sektor pakub laialdasi karjäärivõimalusi, kuid tööandjad hindavad erinevalt klassikalist kõrgkoolidiplomit, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomit ja erialaseid kutsetunnistusi. Milline neist variantidest sobib kõige paremini? See sõltub konkreetsest karjäärieesmärgist, soovitud erialast ning tööandja ootustest. Klassikaline kõrgkoolidiplom Eelised: Süvitsi minev teoreetiline alus (matemaatika, algoritmid, andmetöötlus jms). Laiapõhjaline haridus, mis võimaldab spetsialiseeruda erinevatele IT-valdkondadele. Võimalus jätkata magistriõppes või teadustöös. Tööandjate seas endiselt mainekas, eriti suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes. Puudused: Pikk õppeperiood (3–5 aastat), mis võib aeglustada tööturule sisenemist. Vähem praktilist töökogemust võrreldes rakenduskõrgharidusega. Võib olla liiga teoreetiline, kui soovitakse keskenduda kindlale tehnoloogiale. Millal valida? Kui eesmärk on töötada suurtes tehnoloogiaettevõtetes või arendada keerukaid tarkvarasüsteeme. Kui on soov liikuda aka...

Tarkvaraarendajad peavad tihti otsustama, millise litsentsi alusel oma projekti avalikustada. Litsents mõjutab tarkvara levitamist, kasutusõigusi ning seda, kuidas teised saavad projekti edasi arendada. Naatan Nohikul on valikus kolm varianti: Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev copyleft) BSD litsents (ilma copyleftita) Alljärgnevalt vaatleme nende litsentside eeliseid ja puudusi ning analüüsime, millistes oludes võiks iga litsents olla sobivaim valik. Toon välja iga litsentsi kohta 2 eelist, puudust ja millal valida. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Eelised: Tugev bränding ja usaldusväärsus: Kasutajad eeldavad, et suletud tarkvara tuleb koos ametliku toe ja garantiidega. Tulu teenimise võimalus: Kuna lähtekood pole avalikult kättesaadav, on lihtsam müüa litsentse ning teenida kasumit. Puudused: Arenduskulud on suuremad: Kuna kood pole avalik, peab kogu arendus- ja hooldustöö tegema ettevõte ise, ilma kogukonna panuseta. Õiguslikud riskid: Ka...

  Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti pean kõige paremini toimivaks ja millist tuleks muuta? Intellektuaalomandi kaitse on tänapäeva globaliseerunud ja digitaalses maailmas kriitilise tähtsusega. WIPO mudel hõlmab mitmeid komponente, mis reguleerivad intellektuaalomandi erinevaid aspekte. Kõigi nende komponentide seas pean kõige paremini toimivaks autoriõigust , samas kui patendisüsteemi tuleks põhjalikult muuta. Autoriõigus kui kõige paremini toimiv süsteem Autoriõigus on üks vanimaid intellektuaalomandi kaitse vorme ja toimib suhteliselt hästi, eriti tänu rahvusvahelistele kokkulepetele nagu Berni konventsioon ja WIPO autoriõiguse leping. Tänu autoriõigusele saavad loojad, sealhulgas kirjanikud, muusikud, filmitegijad ja tarkvaraarendajad, oma teostele õigusliku kaitse ilma keerulise registreerimisprotsessita. Autoriõiguse peamised tugevused: Automaatne kaitse – ei nõua registreerimist, mis vähendab halduskoormust. Tunnustatus rahvusvaheliselt – Berni konventsioo...

1994. aastal koostas Virginia Shea "Netiquette" reeglid, mis pakkusid suuniseid internetikäitumiseks. Kuigi tehnoloogia ja veebikasutus on alates 1990-ndatest tohutult arenenud, on paljud Shea põhimõtted jätkuvalt olulised. Käesolevas postituses vaatleme kahte käsku: ühte, mille tähtsus on kasvanud, ja teist, mis on suuresti oma aktuaalsuse kaotanud. Tähtsam kui kunagi varem: "Mõista, kus sa oled küberruumis" Shea soovitas internetikasutajatel mõista, millisesse keskkonda nad sisenevad, ning vastavalt sellele kohandada oma käitumist. 1990-ndatel tähendas see peamiselt erinevate foorumite ja jututubade reeglite järgimist. Tänapäeval on see aga muutunud veelgi olulisemaks, sest digitaalne ruum on muutunud tohutult mitmekesiseks – alates sotsiaalmeedia platvormidest ja ametlikest töökanalitest kuni anonüümsete foorumite ja virtuaalmaailmadeni. Erinevates veebikeskkondades kehtivad eri normid ja kirjutamata reeglid. Näiteks LinkedInis on professionaalne toon hädavajalik...